Maasika-vaarika smuutijook (sojapiimaga.).

Ajalugu:
  Smootid on alguse saanud 1940. aastal Hollywoodis, sealsed näitlejad valmistasid endale lõunaks purustatud puu- ja köögivilju ning marju, kuna neid sai kiiresti tarbida ja andsid ka palju energiat.  Piima, jogurtit, keefirit ja sojapiima hakati smootidele lisama alles hiljem ja üldiselt kutsutakse seda segu smootijoogiks mitte smootiks. Praguseks on USA-s ja Suurbritannias smootid kõige kiiremini kasvav toiduäri.


Smooti retsept:

400ml külma sojapiima* (või tavalist külma piima)
1 korralik peotäis külmutatud maasikaid
1 korralik peotäis külmutatud vaarikaid

*Kui sojapiima varem proovinud ei ole siis selle maitse sarnaneb vähese suhkruga kondenspiimale. Kuna sojapiim on täielikult taimne ning laktoosivaba siis sobib see ka täistaimetoitlastele ja laktoositalumatutele.
  

Valmistamine:

  Valmistamiseks, kui on olemas, kasutage blenderit. Pange kõik komponendid blenderisse, kui soovi võib lisada ka natukene piparmünti ning blenderdage 10-20 sekundit. Ja valmis ta ongi. Maitselt on see smooti täpselt paras, mitte liiga hapu ega ka liiga magus. Antud kogustest saab ~1 keskmise klaasitäie.

Head isu!                                                                                                                                                               

Kodune hakklihapitsa

 Ajalugu:
   Pitsa sai oma alguse vanade kreeklaste ümaratest leibadest, mis olid kaetud erinevate vürtsidega ja taimsete komponentidega (sel ajal tomatitest veel ei teatud).
  Need lapikulised leivad jõudsid ka Itaaliasse Napoli linna, kus neid müüdi peaaegu igal tänavanurgal. Itaallased aga lisasid leivale tomatit ja juustu ning lõid teistsuguse lapikulise leiva ehk pitsa. 1830. aastal avati Napolis esimene pizzeria ja esiti oli pitsa vaid vaeste toit. 1889. aastal aga otsustas tollane Itaalia kuninganna Margherita ka pitsat proovida, ta sõitis Napolisse ja seal valimistati talle pitsa uue retsepti järgi, pitsal oli kolm komponenti: basiilik, tomatipasta ja mozarella (moodustavad Itaalia lipu.). Kuna peale kuninganna külastust hakkas pitsa levima ka kõrgklassis siis nimetati uus retsept, kuninganna auks, Margheritaks.


  Hakklihapitsa retsept :

 Põhi:
400grammi ehk pakk pizza põhjajahu.( Kasutasin Tartu Milli oma.)

 Kate:
600grammi hakkliha
200grammi tomatipastat
150grammi ketsupit
227grammi konservananassi ( väike karp)
1 peopesasuurune sibul
Riivjuustu tunde ja maitse järgi
Natuke kuivatatud basiilikut.
                                                                     

 Valmistamine:

   Sega taigen vastavalt pakil olevale juhisele, see on erinevatel firmadel erinev.(Muidugi kui viitsimist võib ka taigna alati ise teha.). Pane ahi ~210 kraadi peale sooja.  Kui taigen valmis rulli soovitud kujule, torka kahvliga augud sisse ja pane 1-2 minutiks ahju. Vahepeal prae hakkliha ja haki sibul, sega kokku ning lisa soola ja pipart ning basiilikut. Kõrval kausis sega omavahel kokku ketsup ja tomatipasta, lisa see hakklihale. Kanna saadud hakkliha-tomati segu pitsapõhjale ning pane umbes viieteistkümneks minutiks ahju. 15 minuti pärast lisa ananass ja juust, soovi korral ka oliive, pane veel viikeks minutiks ahju. Ja valmis ta ongi.

Minul üldiselt võtab pitsa valmistamine kokku aega ~40 minutit, aga oleneb ahjust.
 Ühest pakist pitsajahust saab kandilise ahjupannisuuruse pitsa.

Head isu!

Toit, toidukultuur ja maitse.

 Toit on aine, millest meie ja kõik teised elusolendid saame elamiseks vajalikku energiat. Elu ilma toiduta on peaaegu võimatu. Kui mitte süüa muutub organism nõrgaks ja tekib ka tujutsemine.
  Erinevate riikide ja inimeste toidukultuur ning maitse on väga erinevad. Toidukultuur kujuneb üldiselt välja sellest, milline tooraine on kõige käepärasem ja mida on juba ammustest aegadest söönud ka meie esivanemad.
  Selles blogis ma proovin valmistada erinevaid toite erinevatest kultuuridest ja erinevatest toorainetest, katsetan ka erinevaid laktoosivabu toiduaineid (toite) ja ka taimetoite.